Iiri kodusõda

Iiri kodusõda
	Osa Iiri revolutsiooniline ajastu
	Iiri Ajutisele Valitsusele alluvad Rahvusliku Armee sõdurid Lewise kuulipildujatega (1922)
Toimumisaeg	26. juuni 1922 – 24. mai 1923; (10 kuud, 3 nädalat ja 5 päeva)
Toimumiskoht	Iiri Vaba Riik
Tulemus	Briti-Iiri lepingut pooldava Iiri Vaba Riigi vägede võit
Osalised
Iiri Vaba Riik; (Briti-Iiri lepingu pooldajad) Sõjaline toetus Ühendkuningriik;	Iiri Vabariiklik Armee; (lepingu vastased)
Väejuhid või liidrid
Poliitiline juhtkond; W. T. Cosgrave; Kevin O'Higgins; Arthur Griffith (kuni august 1922); Sõjaline juhtkond:; Michael Collins †; Richard Mulcahy;	Poliitiline juhtkond; Éamon de Valera; Sõjaline juhtkond; Liam Lynch †; Frank Aiken;
Jõudude suurus
Sõja algul; u 8000; August 1922; 14 000; 1922. aasta lõpp; 38 000; Sõja lõpuks; 55 000 sõdurit; 3500 ohvitseri;	Sõja algul; 12 900 (hinnanguliselt);

Iiri kodusõda (iiri keeles Cogadh Cathartha na hÉireann) oli 28. juunist 1922 kuni 24. maini 1923 kestnud Iiri rahvuslaste vaheline relvakonflikt, mis puhkes vahetult pärast Iiri vabadussõja (1919–1921) lõppu, olles tingitud selle lõpetanud vastuolulisest Briti-Iiri lepingust, mis ratifitseeriti Iiri parlamendis 7. jaanuaril 1922. Sõja vaenupoolteks olid lepingu sõlminud Iiri Ajutisele Valitsusele lojaalsed relvajõud ning sellele vastu seisnud fraktsioonid varem ühtsest Iiri Vabariiklikust Armeest (IRA), kes nägid Ühendkuningriigiga sõlmitud lepingus 1916. aasta lihavõtteülestõusu ajal välja kuulutatud Iiri Vabariigi kontseptsiooni ja ideaalide reetmist.^[5]

Konflikti puhkedes oli eelisseis IRA-l, kes hoidis enda kontrolli all Munsterit ja kogu riigi lääneosa, samas kui Ajutise Valitsuse relvajõud olid peamiselt kontsentreeritud Dublinisse. Samuti oli Vaba Riigi vägede puhul alul tegemist suuresti kiirkorras värvatud palgasõduritega, ent IRA väed koosnesid ideaalide eest võitlevatest vabatahtlikest. Vabariikliku Armee kasuks rääkis ka vägede suurus (väljaspool Dublinit): kaasaegne Ajutise Valitsuse allikas on IRA vägede suuruseks konflikti alguses hinnanud 12 900 meest (kokku 6780 vintpüssiga). Samas on ajaloolane Michael Hopkins viidanud, et see arv hõlmas ilmselt aktiivsete võitlejate kõrval ka ainult nominaalselt nimekirjades olnud passiivseid liikmeid, mistõttu ei pruugi number üheselt reaalsust peegeldada. Vaba Riigile oli lahingutegevuse alguseks truudusvande andnud 9700 meest, ent kindral Seán Mac Mahon hindas arvukust umbes 8000 mehele.^[6]

Sõjategevuse kulgedes hakkas seis aga pöörduma Ajutise Valitsuse kasuks nii elavjõus, varustuses kui ka relvastuses. Ühendkuningriik tarnis sõja vältel relvi Vaba Riigi vägedele, toimetades vahemikus 1922. aasta 31. jaanuarist kuni 26. juunini kohale 11 900 vintpüssi, 79 Lewise kuulipildujat, 4200 revolvrit ja 3504 granaati. Augustis tarniti ka kaheksa 18-naelast suurtükki. 2. septembriks oli Iiri Vaba Riigile antud 27 400 vintpüssi, 6606 revolvrit, 246 Lewise kuulipildujat ja viis Vickersi kuulipildujat.^[1] Samuti muutus sõjategevus iirlaste seas üha ebapopulaarsemaks, ning lepinguvastaseid hakati järjest rohkem nägema süüdlastena. Inimesed kartsid ka varem brittide vastu suunatud sissisõjaliku stsenaariumi kordumist, mis vaevanuks sotsiaalset elu ja majanduslikku toimetulekut. IRA puudustele osutades on märgitud ka selgete plaanidega keskse väejuhatuse puudumist, keerulist finantsolukorda (mitmed pangad keeldusid nende hoiuseid väljastamast ning rekvireerimine ja röövid vihastasid tsiviilisikuid).^[7]

1923. aasta aprillis hukkus lahingus IRA staabiülem Liam Lynch.

Sõda lõppes lepingut pooldanud jõudude võiduga. Täpne hukkunute ja vigastatute hulk pole teada. Varem on pakutud koguarvuks 4000, ent hilisemates uurimustes on peetud tõenäolisemaks suurusjärguks umbes 1000.^[8]

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 Hopkins, Michael (2004). Green Against Green – The Irish Civil War: A History of the Irish Civil War, 1922–1923. Gill & Macmillan. lk 249. ISBN 9780717158195
↑ ^2,0 ^2,1 Hopkins, Michael (1988). Green Against Green: The Irish Civil War. Gill and Macmillan. lk 136. ISBN 9780717112029
↑ ^3,0 ^3,1 Harrington, Niall C. (1992). Kerry Landing, August, 1922: An Episode of the Civil War. Anvil Books. lk 36. ISBN 978-0-947962-70-8.
↑ Cottrell, Peter (2008). The Irish Civil War, 1922–23. London: Osprey. lk 22. ISBN 9781472895417
↑ Clark, Gemma (2014). Everyday Violence in the Irish Civil War. Cambridge University Press. lk 2. ISBN 9781107036895.
↑ Hopkins 2004, lk 248–249.
↑ Hopkins 2004, lk 249–250 & 256.
↑ White, Robert W. (1994). Provisional Irish Republicans: An Oral and Interpretive History: An Oral and Interpretive History. ABC-CLIO. lk 24. ISBN 9780313038037

Välislingid

Iiri kodusõda – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

[Hopkins249-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 Hopkins, Michael (2004). Green Against Green – The Irish Civil War: A History of the Irish Civil War, 1922–1923. Gill & Macmillan. lk 249. ISBN 9780717158195

[Hopkins136-2] 2,0 ^2,1 Hopkins, Michael (1988). Green Against Green: The Irish Civil War. Gill and Macmillan. lk 136. ISBN 9780717112029

[Harrington36-3] 3,0 ^3,1 Harrington, Niall C. (1992). Kerry Landing, August, 1922: An Episode of the Civil War. Anvil Books. lk 36. ISBN 978-0-947962-70-8.

[4] Cottrell, Peter (2008). The Irish Civil War, 1922–23. London: Osprey. lk 22. ISBN 9781472895417

[5] Clark, Gemma (2014). Everyday Violence in the Irish Civil War. Cambridge University Press. lk 2. ISBN 9781107036895.

[6] Hopkins 2004, lk 248–249.

[7] Hopkins 2004, lk 249–250 & 256.

[8] White, Robert W. (1994). Provisional Irish Republicans: An Oral and Interpretive History: An Oral and Interpretive History. ABC-CLIO. lk 24. ISBN 9780313038037

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]